|
Nite.
Jan 22, 2011 9:32:33 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 9:32:33 GMT -5
ot. reserveeritud.
Jalaka sadam oli küll vaikne, kuid kihelev nagu sipelga pesa. Ja ka see öö ei olnud mingiks erandiks. Öö varjudes olid siin-seal üles seatud pisikesed postid, kus viibisid enamjaolt pikkade mantlitega ning rääbaka välimusega kujud. Siin-seal peatus keegi nende juures. Kostus jutusuminat, vahel ka vaidlusi, kui hindade üle tingiti. Kuid just nimelt sellel ööl oli Annie jahil. Pisike ja õrnukese välimusega tütarlaps liikus vaiksel sammul mööda kogu seda vaikset kihelemist. Tema kleenukest keha katsid tumedad kitsad püksid, kõrge säärega pruunist nahast väikse kontsaga saapad ning must jakk, mille alt paistis kena tumesinine pluus. Josian peatus ühe noormehe juures, kes äsja ühe tehinguga valmis sai. Ei olnud raske tolle kuti tähelepanu endale saada. Inimesed olid nii etteaimatavad, nõrgad ja naiivsed. Vampiiritar naeratas talle saladuslikult ning viipas kergelt. Seejärel võttis ta suuna ühte kõrvaltänavasse, mida ta ennist juba kontrollinud oli, et see kindlalt tühi oleks. Viimaks tänava tupikus peatunud, pöördus vampiiritar nõtkelt ümber ning naeratas jälle, seekord oli ka viivuks näha tema säravaid hambaid. Noormees oligi talle järgnenud. Etteaimatav. "Noh tibu, mis sa mulle pakud," sõnas noormees, olles lähemale jõudnud. Nii naiivne. Josian lasi kutil ise edasi kõndida, praktiliselt otse enda kätevahele. See oligi kõige lõbusam. Et inimesed nii kiiresti lõksu langesid. Mitte midagi ütlemata, lasi neidis noormehe kätel enda ümber sulguda. Muidugi ei olnud ilus oma toiduga mängida, kuid siiski ei saanud Annie ennast tagasi hoida. Natukene meelelahutust pidi ju siiski olema. Lasknud noormehel ennast üsna tungivalt suudelda, liikus vampiiritar allapoole, suudeldes tema kaela kord ühelt poolt, siis teiselt poolt. Järgmisel hetkel kostus noormehe kõrist summutatud karjatus, kui Annie enda kihvad tema arterisse lõikusid. Ja hetke pärast oli juba tunda, kuidas kogu lõtvus.[/color]
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 10:00:44 GMT -5
Post by Alec R. Matthews on Jan 22, 2011 10:00:44 GMT -5
Alec oli kuskilt kuulnud, et reede öösiti müüvad inimesed Jalaka sadamas igast kraami ning ta oli otsustanud korra seal ära käia ja vaadata, millega nad seal siis äritsevad. Mitte, et ta nüüd mingi narkomaan oleks olnud. Aga et tavalisest igavast tapatööde rutiinist natuke vaheldust saada, võis ju vahel mõne triibu tõmmata.
Ta kõndis ühe inimese juurest teise juurde, küsides igaühelt, mis tal pakkuda oli. Neil oli ainult kokaiini, heroiini ja muid mõttetuid pulbreid. Need olid juba nii ära proovitud, et Alec tahtis midagi muud. Midagi paremat, mis kammib ikka korralikult läbi. Ta jätkas inimeste vahet kõndimist, kuid tema tähelepanu oli põhiliselt koondunud ühele tüdrukule, kes mingi mehega kuskile kõrvaltänavale läks. Polnud vaja kaua mõelda, et teada saada, mida nad sinna tegema läksid. Kuid selles tüdrukus oli midagi kummalist. Ometigi ei tundnud Rowan ära, mis temas nii kahtlast oli. Kuid ta sai selle veel teada. Mehel oli seljas must nahkjakk nagu tavaliselt, valge õhuke sviiter ja tumesinised teksad.
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 10:15:39 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 10:15:39 GMT -5
Selle kutiga valmis saanud, tõstis Josian ta ülesse, nagu tüüp ei kaalukski midagi. Kui keegi oleks seda pealt näinud, oleks see kindlasti vägagi kummaline vaatepilt olnud. Tõstnud laiba prügikastide taha, libistas vampiiritar esiteks pilgu üle enda välimuse ning siis üle kõrvaltänava, kontrollides, ega kuskile midagi ei jäänud. Teinud kindlaks, et oli suutnud ka seekord tõepoolest puhtalt süüa, limpsas näitsik veel üle enda suunurga, kus siiski veel üks pisikene verenire oli püsima jäänud. Võtnud siis suuna tagasi ülejäänud rahva sekka, saatis Annie pilgu üle ümbruse, et endale järgmine ohver välja valida. Sellest ühest ei olnud veel kaugeltki mitte küllalt. Kõndinud sujuva sammuga lihtsalt mööda seda sama platsi ringi, kinnitusid tema silmad viimaks ühel tumedapäisel noormehel. Too näis olevat lausa ideaalne. Näole armsat magusat naeratust manades, võttis vampiiritar nüüd suuna noormehe poole. "Terekest," sõnas ta vaiksel, siidisel ning meelal häälel, olles kuti juurde jõudnud. "Tahaksid natukene lõbutseda?" esitas Josie küsimuse täpselt samal meelal toonil, noormehele kergelt silma pilgutades.
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 10:25:58 GMT -5
Post by Alec R. Matthews on Jan 22, 2011 10:25:58 GMT -5
Rowan oli just hakanud järgmise inimese juurde kõndima kui teda peatas äkki seesama neiu. Ta tervitas tüdrukut vaikselt vastu, lubades enda näole ainult negatiivsed ehk siis ükskõiksed, külmad emotsioonid. Neiu küsimust kuuldes kergitas ta kulme ning esimese asjana mõtles ta, et kas tüdruk on mingi sadama prostituut või midagi. Kuid siis köitis tema tähelepanu midagi muud. See neiu ei olnud inimene. Ta oli vampiir. Ja siis ta mõistis, et see neiu oli läinud selle inimesega kõrvaltänavasse vaid ühel eesmärgil. Nii et arvatavasti lebab siis tema laip kuskil prügikastides või nende lähedal. Tegelikult oli see suhteliselt kummaline, et see neiu vampiiritar oli, sest Alec on sattunud selles linnas vereimejatega kokku vaid paar korda.
Ta nägi neiu kavatsustest läbi. Too ei kavatse temaga lõbutseda. Ta kavatseb temast toituda. Ja vampiiritar ei teadnud, et Alec oli deemon. Ta vedas enda näole naeratuse, mis oli mõnes mõttes veidi magus. "Oleneb, kuidas sa lõbutseda tahad," ütles ta, näol süütu ilme, teeseldes, et ta ei teadnud midagi neiu rassist.
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 10:33:30 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 10:33:30 GMT -5
Annie oli liialt janune, et tajuda midagi kummalist selles noormehes. Tema jaoks oli kutt vaid ihaldusväärne saak. Lisaks muidugi sellele, et inimese kohapealt oli ta muidugi ka kena välimusega, kui mitte öelda, et seksikas. Mitte, et vampiiritar seda hetkel väga oluliselt hinnanud oleks. Muidugi tegi see noormehest ainult parema saagi. "Meeldejäävalt," vastas ta endiselt naeratades, noormehele lähemale astudes, peaaegu tema vastu. Tänu oma pisikesele kasvule, pidi ta muidugi pea kenasti kuklasse ajama. Söögiga oli lahe mängida. [/color]
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 12:29:15 GMT -5
Post by Alec R. Matthews on Jan 22, 2011 12:29:15 GMT -5
Kui tüdruk talle lähemale astus, kergitas Alec vaid kavalalt kulme. Olenemata soovist ei libistanud ta enda käsi ümber tüdruku. Ta ei liigutanud end üldse. Vaid tema silmad käisid tüdrukul ringi, peatudes lõpuks neiu silmades. Sealt lausa peegeldus janusus. Kuid seda põnevam ju ongi. "Ja mida sa siis teha kavatsed?" uuris ta. Ta lihtsalt pidi teesklema süütukest, mis sest, et vastus oli talle juba ammu teada. Neiu oli kena, kuid ta nägi üsnagi noor välja. Mitte üle seitsmeteistkümne. Ja Alec oli jällegi 19. Huvitav, kas see läheks alaealiste ahistamise alla kirja?
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 15:47:25 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 15:47:25 GMT -5
"Mida iganes sa soovid," vastas Josian siidisel häälel, näol magus naeratus. Oli isegi natukene haiglane, kuidas mõni võis venitada, kuid ta ei kavatsenud ka alla anda. Tema võis kannatada küll, sest lõppude-lõpuks saab ta ikkagi noormehe, selles oli vampiiritar kindel. Mõte, et see võiks olla ahistamine, oleks lausa naermist väärt. Annie võis välja näha küll, kui viieteist aastane pisike süütu tütarlaps, kuid tegelikkuses oli tal juba 280 aastat elukooli seljataga. Kindlasti rohkem, kui enamikel siin ümbruskonnas. Vampiiritari näol püsis see sama meelas ilme, kui ta kergelt nimetissõrmega üle noormehe rinna vedas, minemata siiski palja naha peale, kuna sellisel juhul oleks tema enda jäine nahk liialt tuntav olnud.[/color]
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:05:34 GMT -5
Post by Alec R. Matthews on Jan 22, 2011 16:05:34 GMT -5
Rowan vastas neiu magusale naeratusele kavala naeratusega. Nüüd libistas ta küll ühe käe ümber tüdruku alaselja, tõmmates teda nii endale lähemale. Mitte, et ta enne poleks seda teha söandanud. Julgust Alec'l jagus. Tal oli seda isegi nii palju, et ta sattus tihti igasugustesse probleemidesse ja ohtlikesse olukordadesse. Peagi asetas deemon ka teise käe ümber neiu ning kummardus siis veidi, suudeldes juba järgmisel hetkel nõudlikult tema huuli. Loomulikult läks ka käiku keel.
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:09:42 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 16:09:42 GMT -5
Just nimelt seda oligi vampiiritar oodanud. Läbi suudluse viivuks muianud, vastas Annie noormehe nõudlikule suudlusele, eemaldudes seejärel veidikene, jäädes enda suurte šokolaadipruunide silmadega talle otsa vaatama, näol endiselt see sama meelas ilme. "Ehk liigume veidikene edasi?" pakkus vampiiritar vaikselt, vihjate siis oma silmadega ümbrusele. Nad olid siiski veel üsnagi nähtaval kohal, kõigi pilkudele märgatav. Et noormeest veelgi enam veenda, suudles Josian üürikeseks veel kuti huuli, libistades ennast siis osavalt tema kätevahelt parasjagu välja, et ta käsi teise käevangu sattus. Kavalalt silma pilgutades nookas neidis ühe kõrvaltänava poole.[/color]
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:14:11 GMT -5
Post by Alec R. Matthews on Jan 22, 2011 16:14:11 GMT -5
Alec oleks tahtnud naerda, kui ta tüdruku küsimust oli kuulnud. Oi jah, see väike vampiiriplika ikka ei tea, kellega ta praegu mässab. Kuid oligi ju lõbusam. Nii Rowan'l kui ka tüdrukul endal, sest ta arvas loomulikult, et Alec on inimene. "Kuidas soovid," vastas ta, mänguga kaasa minnes, hakates kõrvaltänava poole kõndima, vampiiritar käevangus. Kõige lõbusam koht veel alles tuli...
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:18:44 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 16:18:44 GMT -5
Annie hoidis ennast tagasi, et rahulolu tema ilmes ei peegelduks. Ta oli juba kartma hakanud, et ehk on seda siin raskem kaasa meelitada ning ta peab rohkem käima. Kuid vampiiritari võlud töötasid iga kord. Nagu kellavärk. Vähemalt nii Josian uskus hetkel. Jõudnud tänava varjudesse, pöördus vampiiritar näoga noormehe poole, kuid kõndis veel hetke edasi, kaugemale, näol jälle see sama meelas naeratus, kuni nad viimaks juba päris kindlasti piisavalt kaugel varjudes olid, et keegi neid tänavaotsast märganud oleks.
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:25:42 GMT -5
Post by Alec R. Matthews on Jan 22, 2011 16:25:42 GMT -5
Nad jäid seisma kitsa kõrvaltänava lõpus. See oli tupikuga tänav. Pole siis ju ime, miks tüdruk oli selle koha inimeste tapmiseks valinud. Et keegi ei saaks põgeneda. "Nii," venitas ta pikalt täishäälikut, pöörates end terve kehaga neiu poole. Alec võttis neiu pea enda käte vahele ning suudles siis tüdrukut jälle jõuliselt, nõjatudes kehaga tema vastu.
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:29:03 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 16:29:03 GMT -5
Jälginud, kuidas noormees talle jälle lähenes, vastas vampiiritar vaistlikult suudlusele. See oli juba tavapärane taktika. Hämmastav, kui kerge oli sedasi saaki meelitada, kui panna mängu naiselikke võlusid. Inimesed olid nii ahned ning naiivsed. Kuid Annie oli janune. Endiselt noormeest suudeldes, tagurdas vampiiritar veel veidikene, olles viimaks seljaga vastu tupiktänava telliskivi seina, eemaldudes seejärel veidikene suudlusest, liikudes suudlustega allapoole, noormehe kaelale, nagu oli ta toiminud ka eelmise ohvriga.[/color]
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:34:15 GMT -5
Post by Alec R. Matthews on Jan 22, 2011 16:34:15 GMT -5
Alec' silmad tumenesid automaatselt, kui ta tundis, kuidas tüdruk huultega allapoole, tema kaelale liikus. Nii siis pidi ta kiirelt tegutsema, öeldes: "Sa vist unustasid selle, mida sa mulle lubanud olid, kallis vereimeja. Minu vere joomine ei käi nende asjade alla, mida ma sinuga teha tahtsin." Tõsi, tüdruk oli talle öelnud, et nad teevad seda, mida iganes Rowan teha tahab. Kuid tema verd juua? No way.
|
|
|
Nite.
Jan 22, 2011 16:38:59 GMT -5
Post by Annie le Bone on Jan 22, 2011 16:38:59 GMT -5
Annie oli just parasjagu valmis enda kihvad paljastama, kui ta korraga noormehe sõnu kuulis. Koheselt tõmbus vampiiritar eemale, nagu oleks ta nõelata saanud, pea üsna valju laksuga vastu seina. Ime isegi, et sein terveks jäi (muidugi ei tundnud Annie ise midagi, kuigi iga tavaline inimene oleks sellest kokkupuutest uimaseks löödud, kui mitte koomas). Nüüd oli meelas ilme Josiani näolt kadunud ning selle asemel oli tema pilgus näha ettevaatlikust, kui ta nüüd enda šokolaadipruunide silmadega noormeest seiras. "Mis asi sa oled?" küsis vampiiritar vaikselt, peaaegu nagu oleks ta need sõnad välja sülitanud, "Kütt?" Sellistel puhkudel oli kõik võimalik. Annie ei suutnud uskuda, et ta ennast sedasi petta oli lasknud. [/color]
|
|