|
|
Post by Nigel Dudley on Jan 18, 2011 8:08:14 GMT -5
Nigel, kes oli oma mõtted tööst kõrvale heitnud ning värske õhu kätte tulnud istus nüüd ühel pingil üsna järve lähedal. Tema tumedad juuksed ja sall lehvisid tuules. Tema riietusse kuulusid nagu ikka - helehall mantel, must sall ning tumedad teksad. Ehkki ta eelistas olla üksi, lootis ta, et keegi temaga juttu rääkima tuleks. Ausalt, hetkel oli ta liialt morn, et kuulata mõnda vanainimest argumenteerimas, kas Nigel ikka oli õige kandidaat või mitte. Niimoodi ta seal istus, jälgis pargipingilt parte kristallselgel veel suplemas ning mõtteis lootis, et keegi temaga suhtlema tuleks. OT: Teema kinni  |
|
|
|
Post by Alice Haines on Jan 19, 2011 5:55:43 GMT -5
Mööda järve äärt jalutas Alice, pilk kaugusesse suunatud ja mõttevool palavikuliselt töötamas. Tüdruku vend oli juba kolmandat päeva ära. Ta lahkus, väites, et läheb sõpradega lihtsalt pidutsema, kuid pole siiani nägu näidanud. See oli tema venna puhul isegi tavaline, kuid tema telefon oli välja lülitatud, mis pani Alice'i muretsema. Raskelt ohates, tõmbas ta jakihõlmad kokku, suunates oma pilgu nüüd pingil istuvale linnapeale. Pidi tõdema, et mees nägi noorem välja, kui ta tegelikult oli ning välimuse kohta ei saanud midagi pahasti öelda. Lootes head seltsi leida, seadiski tütarlaps oma sammud pingi poole. ,,Tere, härra Dudley,'' tervitas Alice teda armsa naeratusega, istudes mehe kõrvale. ,,Kas ma segan?'' küsis neidis, veendumaks, et ta härra linnapead ei sega. OT: Hah, pole nii ammu foorumites käinud, kirjutamis-skill kaotsi läinud  |
|
|
|
Post by Nigel Dudley on Jan 19, 2011 7:56:55 GMT -5
Oma mõtteotsa lõpetanud pööras Nigel Alice poole veidi kohmakalt naeratades. "Hei, üldsegi mitte, ma ootasingi, et keegi.. mitte vanainimene minuga suhtlema tuleks, see valimiskampaania on mind är väsitanud.." vastas mees kerge muigega,"tundub, et õnn on mulle naeratanud," lisas ta hiljem. Nigel vaatas tütarlast uuriva pilguga, ise mõteldes, et ta on tõeliselt õnnelaps, et selline neiu teda kõnetas.
"Kuidas teil läheb?" tundis linnapea huvi.
|
|
|
|
Post by Alice Haines on Jan 19, 2011 12:03:42 GMT -5
Kuulnud mehe küsimust, jäi neidis hetkeks mõttesse. Linnapea polnud üldse inimene, kellele tüdruk oleks rääkinud, kuidas tal tegelikult läheb. Poliitikud ja muud tähtsad ninad on tavaliselt omakasupüüdlikud juhmardid ning nad ei hooli tegelikult, kuidas linnarahval elu edeneb. ,,Nohh, hästi ikka,'' võttis Alice appi väikse hädavale. Tegelikult ei tundnud tütarlaps end võõrastega suheldes mugavalt, eriti, kui selleks võõraks oli linnapea. Peale vanemate surma oli neidisel üleüldse raske teistega suhelda, kuid iga kord oma hirmudest ja tõketest üle astudes on samm paremuse poole. Sellepärast oligi Alice linnapeaga rääkima asunud. ,,Mind polegi kunagi need valimiskampaaniad ja poliitika üldiselt huvitanud,'' lausus neiu mõtlikult, peale pikemat pausi, tõmmates oma jaki luku kinni. ,,Mina elan ikka nii, nagu ma elan. Ja see üks või teine inimene, kes kuskil kõrgem nina on, ei muuda mu elu põrmugi,'' lisas ta veel, suunates oma pilgu nüüd lõpuks mehe poole, kinkides talle põgusa naeratuse.
|
|
|
|
Post by Nigel Dudley on Jan 19, 2011 14:26:21 GMT -5
"Ma mõistan teie eluviisi," ütles Nigel poliitiku ükskõiksel toonil, kuid seljärel muutus ta tagasi sõbralikuks. "Ega minulgi suurt sõbrasuhet poliitikaga pole," nentis Nigel. "Ma võtan seda kui tööd, tööd kus telatist teenida."
Pärast pausi lisas ta mõttejätkuks naerusuiselt:"Me kõik vajame ju töökohta, et teenida mõnigi hulk raha - kes siis korjamiseks, kes raiskamiseks." Nihel lükkas enda tuka eest ja mainis seljärel:"Kuna mulle meeldib inimestega suhelda, arvasin, et selline 'tähtis nina' olla oleks meelilahutav."
Mees arvaski, et tütarlaps valetab, kuid ikkagi küsis ta:"Ma näen, et te olete tutvunud minu nimega, kuid te pole veel end tutvustanud, mis on teie kaunis nimi?"
|
|
|
|
Post by Alice Haines on Jan 19, 2011 14:56:03 GMT -5
Mehe küsimus pani tütarlapse naeratama. ,,Äkki lõpetaks selle teietamise?'' pakkus neidis, kuna teietades tundis ta end veelgi ebamugavamalt. Aga muidugi teadis Alice linnapea nime. Kuidas siis teisiti saaks? Oleks naljakas linnapea kõrvale istuda, ja öelda - jouu, whatsup, houmiee. Mis su nimi on? - See oleks eriti margine olnud. Niigi raske aja üleelanud inimesed, kes on asutanud oma linna, on kokkuhoidvad ning peaaegu kõiki teatakse kasvõi nägupidi. Samuti olid kõik kursis linnapeavalimistega. ,,Vabandust, kui ebaviisakas minust,'' vabandas neidis end, kuna oli totaalselt unustanud ennast tutvustada. Seda juhtus tegelikult isegi tihti. Pidevalt mõnega vestlusesse astudes, unustas Alice end tutvustada, tundes hiljem ennast väga piinlikult, kuna räägib inimesega maast ja ilmast, kuid teine ei tea veel ta nimegi. ,,Alice Haines,'' esitas neiu oma nime, vaadates säravate silmadega Nigeli poole. Vaikselt hakkas tütarlaps suhtlemisega harjuma ja enam polnudki nii ebamugav. Oli tunne, nagu võiks diskuteerida kõikvõimalikel teemadel ja kohe praegu. Hea, et Alice endale tutvusi soetas. Tüdrukul polnud just palju tuttavaid, kellega heameelega suhelda.
|
|
|
|
Post by Nigel Dudley on Jan 19, 2011 16:43:57 GMT -5
Nigelil ei oleks tegelikult selle vastu midagi olnud, kui keegi olekski tulnud ja küsinud ta nime. Ehkki nende linn oli üpris väike, ei teadnud ikka kõik üksteist. "Meeldiv tutvuda," naeratas mees. "Tundub, et me oleme sarnased - Ka minul ununeb vahel end tutvustada," ütles Nigel muiates, lastes sel ajal silmadel üle Alice siidikarva naha liuelda.
|
|
|
|
Post by Alice Haines on Jan 20, 2011 3:12:38 GMT -5
Tüdruk suunas pilgu järvele, tundes mehe pilku. Kuulnud Nigeli lauset, ilmus Alice'i suule kerge muie. ,,Minu puhul ei saaks öelda, et ma vahest unustan,'' arvas neidis, lükates käega kergelt oma tuka silme eest. See kippus pidevalt ette vajuma, eriti, kui kerge tuuleke oli. ,,Peaks mainima, et ikka päris tihti,'' lõpetas tütarlaps oma jutu ja tõstis kerge liigutusega parema jala üle vasaku. Vaadates nõnda järve poole, suutis jälle Alice oma mõtetesse takerduda. Kogu see valimiskampaania ja linnapeaamet tundub nii segane ja igav, kuidas Nigel üldse suudab. Muidugi, leib oli vaja lauale tuua, kuid on ka palju teisi ameteid, mis on hulga huvitavamad ja närvesäästvamad, kui mingi mõttetu poliitika ja linnajuhtimine. ,,Mida sa oma ametist ja sellest kõigest arvad?'' tahtis neidis teada, vaadates uuesti mehe poole, manades näole armsa naeratuse. Alati oli hea teada ka teise vaatenurki. Ei saanud ainult oma vaatevinklist asja võtta. Inimesed on erinevad ja äkki härra Dudley'le tundub linnapea amet huvitav. Kuigi tüdruku jaoks oli see absurd, ei saanud asja kohe maha laita.
|
|
|
|
Post by Nigel Dudley on Jan 20, 2011 13:31:42 GMT -5
"Egas meil kõigil ole mõned head ja halvad küljed," vastas Nigel naeratusega. Ta ringutas end ja pööras end veidi Alice poole. Tüdruk oli tõepoolest kena, tuli mainida.
"Mina arvan enda ametist ja poliitikast täpselt niipalju, kui ma arvan, ehk siis, ma leian, et see on minu töö ja ilma poliitikata EI saaks see linn hakkama, ning seetõttu ma ju seal töötangi - et seda linna, selle linna rahvast aidata.." märkis Nigel. Ta üritas leida sõnu, et tütarlapsega ka järgmist kohtumist ette planeerida, kuid õnneks või siis õnnetuseks ei olnud tema peas hetkel ühtki märkimisväärselt head plaani.
|
|
|
|
Post by Alice Haines on Jan 21, 2011 6:51:24 GMT -5
Vastus Alice'i küsimusele ei olnud tegelikult päris see, mida neidis oodanud oli. Aga vahet ei olnudki. See oligi pigem suusoojaks küsitud. Tüdruk viis oma pilgu mehele tagasi, jälgides Nigel'i silmi. ,,Aga .. mis sa vabal ajal teed?'' tekkis Alice'il küsimus. Kõik ju tegid midagi. Kas tegelesid hobiga, õppisid või olid poole kohaga kuskil mujal tööl. Pole ju ometi võimalik, et inimesel ühtegi hobi pole. Tüdruk ise tegeles joonistamisega ja seda vahel isegi mitu tundi päevas. See oli tegevus, millest tütarlaps kunagi ei tüdinenud. Inspiratsiooni ammutas ta ümbritsevast maailmast ja inimesest. ,,Kui sul üldse on vaba aega,'' lisas neidis ruttu, kui meelde tuli, et linnapea oli viimasel ajal väga hõivatud enda valimiskampaania, ja nüüd ka linna valitsemisega.
|
|
|
|
Post by Nigel Dudley on Jan 21, 2011 7:25:16 GMT -5
Uus küsimus ja selle lisand ei olnud selline nagu ta oleks oodanud, kuid küsimus on ju küsimus, ning sellele on viisakas vastata. "Vabal ajal - nii palju kui mul seda on, meeldib mulle muusikaga tegeleda," ütles mees kerge muie suul,"kuid sina tegeled ju ka kindlasti millegagi?" Poleks ju loogiline, et inimene ei tee mitte midagi, vastasel juhul ta läheks ju hulluks..
|
|
|
|
Post by Alice Haines on Jan 22, 2011 7:45:45 GMT -5
Neidise näole ilmus naeratus, kuuldes, et Nigel tegeleb muusikaga. Sellise hobiga võis kindlasti tüdruku silmis plusspunkte teenida, kuna neiule endale meeldis samuti kunst. Muusika on ju üks kunstide liike. Vähemalt nii Alice uskus. ,,Ma ise tegelen kunstiga. Joonistamisega ja vähesemal määral ka veidi laumisega,'' vastas tütarlaps säravsilmi. Ta ei teadnud just kuigi palju inimesi, kellele meeldiks tegeleda muusika ja kunstiga. Aga ilmselt oli neidis lihtsalt valesse seltskonda sattunud - kes teab. Vaadates taas järve poole, torkas Alice'ile pähe mõte, et võiks mehega ka mõni teine kord kokku saada, kuid et ise midagi välja pakkuda.. Ei. Tüdruk oli selleks liialt arg. Nõnda jäigi vaid loota - äkki noormees ise pakub midagi.
|
|
|
|
Post by Nigel Dudley on Jan 22, 2011 9:48:55 GMT -5
"Ma jumaldan kunsti," lausus Nigel naeratades. Ta tõepoolest armastas seda, ta mõtles veidi mida ütelda, ning lausus siis:"Kas teil on mõni pilt ka ehk kaasas? Ma olen kuulnud, et i n i m e s e d, võtavad joonistusplokid vahel parki kaasa, et sealt inspiratsiooni saada.." Ta rõhutas sõna inimesed, sest ta polnud enam üldsegi milleski kindel, neiu metsas, kes justkui ei olekski olnud tema rassikaaslane, hiirvaikselt prõksugi tegemata liikuv neiu surnuaias - imelik. Ta justkui tundis, et nad ei olegi enam üksi, vaid on tekkinud mitmerassiline kultuuriühiskond.
|
|
