|
Öösel
Jan 19, 2011 8:02:25 GMT -5
Post by Jackie Cobain on Jan 19, 2011 8:02:25 GMT -5
Millegi pärast oli Jackie taaskord mööda veerenni aknast välja roninud. Ta lihtsalt ei tahtnud, et ta vanemad üles ärkaks ning hakkaks talle loengut pidama sel teemal, kui ebaturvaline ühel noorel neiul pimedatel tänavatel oli. Kuid Jackie ei kartnud. Tal oli alati taskunuga kaasas juhuks, kui peaks seda vaja minema olema.
Ta jättis enda motika garaaži ning võttis värava vastast hoopis enda jalgratta. Ta hüppas selle saldulasse ning hakkas väntama, täpselt ei teagi, mille suunas. Talle meeldis alati tegutseda hetkeajevil. Plaanid tahtsid ju alati muutuda.
Viimaks leidis ta end rannast. Liival oli aga päris jama rattaga sõita, seepärast tuli ta ratta seljast maha ning lükanud selle põõsasse, et mingi purjus joodik seda pihta ei paneks, võttis ta enda tagi taskust suitsupaki ning tšäksi. Seejärel potsatas ta rannaliivale istuma ning olles rahul sellega, et mingeid nõmedikke näha polnud, süütas ta ühe suitsu ning tõmbas sellest mõned mõõdukad mahvid.
|
|
|
Öösel
Jan 19, 2011 10:24:58 GMT -5
Post by Mikey Abbeth on Jan 19, 2011 10:24:58 GMT -5
Ohkega ja õun põues, lukustas Mikey enda järel korteriukse ja sammus ranna poole, mis asus tema korterist vaid paarisaja meetri kaugusel. Öised jalutuskäigud muutusid juba talle harjumuseks. Öö oli kummaliselt soe, nagu enne tormi, kuid mõnus. Liiva peale jõudes hakkas poiss oma tavalist marsruuti läbima-märjema liiva peale, majakani ja tagasi, kuid vägagi lähedal temast oli tossav kogu. Poisi käed läksid rusikatese ja otsekohe oma sooja tagi taskutesse. Ainult kahest nikotiiniplaastrist nähtavasti ei piisanud.
|
|
|
Öösel
Jan 19, 2011 11:21:20 GMT -5
Post by Jackie Cobain on Jan 19, 2011 11:21:20 GMT -5
Jackie vaatas endiselt merd, suitsetades ahnelt suitsu. Kurat, kuidas ta suitsu armastas! Aga samas ka vihkas. Muidu üldiselt oli ta tervisliku eluviisiga. Ta vihkas rämpstoitu ning eelistas süüa juurvilju. Need olid head. Samuti ei lõikunud ta end ning ta võis ju suur õllejoodik ning nikotiinik olla, kuid ta vihkas kõiksugu muid mõnuaineid. Isegi kohvi. Kuidas keegi seda üldse juua sai, seda tüdruk ei teadnud.
Mõne aja pärast, kui suits oli peaaegu otsakorral, kuulis ta kellegi samme. Vaikse ohkega viskas ta koni liivale, ehitas selle peale väikse liivamäe ning pööras enda pilgu hetkeks noormehele, kes temast eriti vanem välja ei näinudki. Tegelikult nägi too sama rebel välja, kui temagi. Sellegi poolest ei pööranud ta võõrale suuremat tähelepanu, vaid silmitses taas enda suurte silmadega veekogu, mis tähesäras vastu sillerdas.
|
|
|
Öösel
Jan 19, 2011 13:50:15 GMT -5
Post by Mikey Abbeth on Jan 19, 2011 13:50:15 GMT -5
Lõpuks lõpetas Mikey tüdruku altkulmu piidlemise ja otsustas oma hetkelise vimma igaveseks unustada. "Tere..." alustas ta ebakindlalt. See oligi noormehe viga, võõrastega ta lihtsalt ei osanud suhelda. Tüdruk ei tundunud üldsegi vana, isegi noorem kui Mike. Erilist dramaatilisust lisas pildile tüdruku veidi hajameelne hoiak mere poole.
|
|
|
Öösel
Jan 20, 2011 3:37:07 GMT -5
Post by Jackie Cobain on Jan 20, 2011 3:37:07 GMT -5
Neidis pööras enda pilgu taaskord selle kuti poole. Miks too vahtis? Jackiele ei meeldinud sugugi, kui teda niimodi vaadati, veelvähem, kui seda võõrad tegid. Mis siis, kui too on mingi pervar? Veelgi hullem - vägistaja! Sellisel ajal luusisid igasugused kahtlased narkomaanid ringi. Tüdruk väristas märkamatult enda õlgu ning ta ei teadnud, kas oma mõtete peale või külmaiili tõttu, mis koos võõra noormehega kaasa tuli.
Jackie ei pööranud enda pilku noormehelt ning nähes, et see tuleb tema juurde, hakkas ta juba püsti tõusma, et minema minna, kuid kuuldes ainult tervitust ning väga ebakindlat tooni tolle hääle juures, unustas ta idee põgeneda ning jäi endiselt rahulikult liivale istuma. Ta tundis, kuidas liiv talle püksiäärest sisse perseprakku niriseb. Ebameeldiv tunne.
"Tere jah," ütles tüdruk. Ta oleks küsinud, kas too kaotas midagi neiu juurde ära, kuid millegi pärast ei öelnud ta seda. Mitte, et neiu oleks ülbe olnud. Seda mitte. Kuid ta oli liiga otsekohene ning ütles alati välja enda mõtted. Vahel võis see lausa halb olla.
|
|
|
Öösel
Jan 20, 2011 12:25:10 GMT -5
Post by Mikey Abbeth on Jan 20, 2011 12:25:10 GMT -5
Mikey tundis end kergendatult et võõras otsustas teda mitte ignoreerida. Tuul sasis pinda käivalt tema juukseid ja õun mis ikka veel poisi raudses rusikas kinni istus, oli juba kindlasti pehmeid plekke täis. Ta oli tänulik, et tüdrukul ei näinud läbi poisi kaitsva tagi, ning arvaks, et too mingi väärakas on. Kui ta seda veel ei teinud. Et see ebameeldiv vaikus liiga pikaks ei veniks, mõtles Mikey midagi kähku välja-ta ei olnud eriline vaikusearmastaja ja suutis vaevu oma suumulku kinni hoida. "Ilus öö täna." Ei, tal ei olnud head suhtlemisoskust.
|
|
|
Öösel
Jan 23, 2011 7:01:48 GMT -5
Post by Jackie Cobain on Jan 23, 2011 7:01:48 GMT -5
Jackie kortsutas endamisi kulmu ning ta hakkas järjekodsele suitsule mõtlema. Ta armastas suitsu, mis teha. Sellegi poolest ei võtnud ta taskust suitsupakki, hiljem jõuab seda teha küll. Selle asemel istus ta endiselt märjal liival, vaatas hetkeks, kuidas tema hingeaur kaugustesse hajub.
Nii et see tüüp tahtis ilmast rääkida? Jackie arust oli see päris totter algus mingi jututeema alustamiseks, kuid siiski ei hakanud ta noormeest hetkel hukka mõistma. Too nägi niigi räbal välja. "On tõesti," ei jäänud tal muud üle, kui nõustuda. Tegelikult vastas see ju tõele - öö oligi ilus. Tähed sirasid taevas ning suur kettataoline täiskuu naeratas laialt neidisele vastu. Meri sillerdas.
|
|