|
Pargis
Jan 19, 2011 9:41:30 GMT -5
Post by Clary Wayland on Jan 19, 2011 9:41:30 GMT -5
Sihitult uitamine polnud kunagi midagi head ja sellele sai Clary ka kinnitust. Ta oli mõttesse vajunud ega pannud tähele kuhu ta jalad viivad. Ta tundis kuidas rõske meeleolu tekkima hakkas ja alles siis tõstis ta pilgu, et ringi vaadata, et teada saada, mis seda tekitas. Ta oli otsapidi jõudnud vanasse linna, kus keegi ei käinud enam, seda peale suurt sõda, mis oli aset seal võtnud. Ta vaatas kiigesid, mis tuulekäes liikusid. Park, park kuhu ta polnud elussees sattunud. Ta astus edasi kiigede poole, tundes nukrust, et see koht nii hüljatud oli. Kunagi oli see väga kaunis ja elav koht, miks see kõik lihtsalt hüljati? Majad oleks saanud uuesti üles ehitada ju, inimesed suutsid seda küll aga nad lõid lihtsalt käega. Vahest..üsna tihti tegelikult ei mõistnud haldjatar inimesi ja nende mõtteviise.
|
|
|
Pargis
Jan 19, 2011 10:00:05 GMT -5
Post by Jack Benton on Jan 19, 2011 10:00:05 GMT -5
Jack kõndis aeglaselt mööda kunagise ilusa pargi teed ning vaatas seal üsna nukra pilguga ringi. Iga kord, kui ta siia tuli, tundis ta sügavat kurbust. Kunagi olid siin ilusad puud ja erinevaid sorti lillesi kasvatatud, siin oli erinevaid loomi ja rõõmsaid inimesi, kuid nüüd oli kõik välja surnud. See oli lihtsalt kurb vaatepilt. Ta peatus natukene maad eemal ning kergitas siis uudishimulikult kulmu. ,,Haldjas...?'' mõtles mees endamisi ning kortsutas kulmu. ta sai äru, et isik kiikude juures on haldjas, kuid ta ei tundnud ära kes. Ta lähenes aeglaselt ja küsis siis üllatunult, kui oli lõpuks isiku ära tundnud: ,,Clary, miks sina siin oled?'' Ta vaatas huviga neidise poole ning naeratas leebelt.
|
|
|
Pargis
Jan 20, 2011 4:19:42 GMT -5
Post by Clary Wayland on Jan 20, 2011 4:19:42 GMT -5
Taevas oli tume hall ning tuul oli muutumas veelgi külmemaks.Clary tundis külma, mis segunes kurbusega. Ta ei saanud midagi parata, sellised kohad ei mõjunud talle kunagi hästi ent sellegi poolest ta kippus sellistesse paikadesse, eriti nüüd, kus ta oli linnas, kodust ära. Kuuldes kellegi tuttavat häält pööras haldjatar enda ümber ning nägi kedagi, keda ta poleks uskunud näha. "Jack," ütles tüdruk vaikselt, kuid erinevalt oma rassijuhist Clary ei naeratanud. "Ma ei-" ta ei osanud küsimusele vastata. Kuidas ta siia tuli? Ta jalad tõid ta siia lihtsalt, alati kuskile kus oli süngust. "Ma ei tea miks."
|
|
|
Pargis
Jan 20, 2011 10:16:03 GMT -5
Post by Jack Benton on Jan 20, 2011 10:16:03 GMT -5
Jack kergitas mõtlikult kulmu, kuid ei hakanud rohkem pärima. Talle ei meeldinud, kui teda maha suruti ja ta ei tahtnud seda ka teistelegi teha. See oli nende elu, parem on, kui nad elavad seda nii nagu tahavad. ,,See koht on väga sünge eks ole?'' küsis mees siis vaikselt ning lasi oma pilgul ringi liikuda. ,,Ma mäletan veel aegu, kus siin oli palju õnnelikke inimesi ja ilus loodus. Sellest on kahju.'' Ta pilk oli kurv, kui ta mudase ja pea aegu ära kuivanud tiigi poole vaatas ja ohkas vaikselt. See koht oli tõepoolest masendav.
|
|
|
Pargis
Jan 20, 2011 13:09:35 GMT -5
Post by Clary Wayland on Jan 20, 2011 13:09:35 GMT -5
Clarissa oli noor haldjas, sõda ta mäletas, kuid häguselt, tol ajal oli ta liiga noor ja vanemad hoidsid teda sellest väga kaugele. "Sellest on kahju," nõustus tütarlaps vaikselt viies pilgu pargile. Muru ei olnud enam roheline, see oli kaetud musta poriga. "Siin nagu ei kasvaks enam midagi, nagu oleks see paik neetud," lisas ta mõtlikult. Neetud see koht tõesti ju oli. Mitte miski ei kasvanud siin. Linn oli kummituslik, kuid samas, kui inimesed oleksid proovinud seda kohta elustada, ehk poleks see siis selline nagu ta praegu on? "Kas deemonid on tõelised?" küsis ta järsku. Teemavahetus oli küll järsk, kuid Jack oligi ainuke kellelt ta oleks seda ju küsinud. Vanemad eitaksid tal seda, Clarissa lootis ainult et Jack annab talle ausa vastuse.
|
|