|
Post by Amy de Cerise on Jan 20, 2011 12:58:48 GMT -5
Nagu tavaliselt kui Amy'l igav oli siis ka nüüd oli ta läinud kolama Metaphosis'e linna. Seal oli huvitav. Vägagi lausa. Neidis võttis seekordseks suunaks rongijaama. Inimtühja, surnud rongijaama. See nägi alati nii üksik välja, aga samas paeluv. Rongid sõitsid sellest tuimalt mööda, justkui seda rongijaama seal polekski, aga oli, kuigi üsna inimeste unustatud asjade hulka vajunud, aga siiski oli. Amy'l olid jalas tumesinised teksad, rohelised ketsid, seljas valge topp ja selle peal roheline pusa. Punased juuksed olid kõrges hobusesabas, mis liikumise rütmis kergelt hüples. Amy jõudis viimaks ka rongijaamani ja võttis oma õlal rippuvast fotokakotist kaamera, mille ta pani tööle ja tegi pilti tühjast perroonist. Järgmisena langesid pildiohvriks ka hoone perrooni küljes, raudtee ja ka seda ümbritsev. Viimaks ta aga lõpetas ja istus ühele pingile, millel ta hakkas kaamerast vaatama tehtud pilte.
|
|
|
Post by Mark Spencer on Jan 25, 2011 15:50:33 GMT -5
Mark istus varjus ning jälgis pildistavat tüdrukut. Päikeseloojang oli koheselt läbi saamas ning Mark ootas seda juba kannatamatult. Päike oli saatanast. Ta ei kannatanud seda endiselt. Võib-olla ehk veidi tugevam - põhjus, miks ta kannatas varjus istudes päikeseloojangut - kuid mitte piisavalt.
Pildistav tütarlaps pakkus noormehele endiselt huvi. Kasvav näljatunne ning kummaline inimtüdruk olid huvitav kooslus. Ennast kergelt liigutades jälgis ta näitsikut.
|
|