Post by Ashlee Nichols on Jan 26, 2011 12:23:39 GMT -5
Oli suhteliselt külm kolmapäevane õhtupoolik ning väljas hakkas hämarduma, kui Ash vaikselt maha jäetud tehase poole suundus. Kuigi seal oli absoluutselt kõikidel öödel vähemalt üks kamp inimesi, oletas neidis, et seekord on inimesed mõne soojema koha leidnud, kus passida, ning samas.. kui see ka nii polnud, ei oleks teised teda häirinud. Sellest majast olid kuulujutud levinud juba sellest ajast kui Ash veel pisike oli olnud, kuid peale sõda ei huvitanud nii kui nii jutud mitte kedagi - kõik hullemad asjad olid juba üle elatud ning 'kummitav tehas' tundus kõige selle kõrval suhteliselt leebe.
Libistanud punase ristiga märgitud puuplaadi suure akna eest, maandus neidis hetke pärast tuhmi mütsatuse saatel puupõrandal ning viis siis hetkeks pimedusega harjudes pilgu toas ringi rändama. Kõik esemed ja masinad enamvähem silmaga ära eristanud, suundus neidis enesekindlalt koridori, et sealt hetkepärast mööda juba ammu pähekulunud rada katusekorrus hõivata, kuhu ka kõige lärmakamatel öödel üldiselt kedagi sattunud.
Libistanud punase ristiga märgitud puuplaadi suure akna eest, maandus neidis hetke pärast tuhmi mütsatuse saatel puupõrandal ning viis siis hetkeks pimedusega harjudes pilgu toas ringi rändama. Kõik esemed ja masinad enamvähem silmaga ära eristanud, suundus neidis enesekindlalt koridori, et sealt hetkepärast mööda juba ammu pähekulunud rada katusekorrus hõivata, kuhu ka kõige lärmakamatel öödel üldiselt kedagi sattunud.